Salsa, tants, teraapia

Enesearendamiseks ei pea käima ainult koolitustel, lugema tarku raamatuid ja suhtlema akadeemikutega. Eneseareng on elukestev ja loominguline protsess. Järgnevalt kirjutan tantsutrenni positiivsest mõjust keha ja meelte arendamisele kuid puudutan korraks ka teisi loomingulisi võimalusi enesearendamiseks.

Tants kui teraapia:

Tants on hämmastav viis tunnete ja kehaliseks väljenduseks. Keha ja meele võimas koostöö aitab eemalduda igapäeva muredest, maandada stressi. Paljude arvamustel on inimese keha ja vaim ühenduses. Läbi musikaalse liigutamise on tants üheks teraapia vormiks. Liigutuste protsess ja muusika mõjul edendab isik emotsionaalset, tunnetuslikku ja füüsilist integratsiooni, mille tulemusel mõjutatakse tundeid, keha füüsilist toimimist, emotsionaalseid seisundeid ja isik leiab palju kindlama tasakaalu ja sisemise rahu.

Eriti suure tähtsusega on tants eestlasele. Oma loomult kinnine ja sissepoole elav harjukeskmine ei oska ennast lõdvaks lasta – kaasaarvatud mina ise. Sageli minnakse oma töökoha muredega koju ja koduste muredega tööle. Mehe keskmine eluiga jääb märgatavalt alla Euroopa keskmise. Raske rassimise tulemuseks vahetatakse oma elupäevi raha vastu. Tulemuseks on piinlikult keskpärane ja murederikas emotsioonitu kappamine läbi mureorgude ja -mägede. Tantsu trenn kui meelelahutuslik, stressi maandav ja osaliselt teraapilise mõjuga on üks toredaid lahendusi enesearendamiseks.

Tantsu kui teraapia lühiajalugu

Tantsuteraapia sai alguse Ameerikas 1940-ndatel. Teraapia voolu pioneerina oli Marian Chace, kes pakkus oma õpilastele erilisi tantsu õppetunde. Chace tantsuliigutusi hakati kasutama St. Elizabeth’i Hopitali tagahoovis patsientidel, keda peeti liiga tugevasti häirituks, et teha osaleda suhtlusteraapias. Tants ei vajanud rääkimist, sest suhtlusviisiks on kehakeel. 1966. Aastal loodi ADTA (American Dance and Therapy Association), Ameerika Tantsu ja Teraapia Assotsiatsiooni, kus algselt osales 73 liiget 15-st osariigist. Nüüdseks on selles organisatsioonis üle 1200 osalise 46 osariigis ja 20 riigis. Kuigi tantsu teraapia on väga konkreetselt välja arendatud suund, mille instruktorid on läbinud 3640 teraapia õppetundi, jäävad ka tavalised tantsutrennid sarnase keha ja meelte tasakaalustava toimega.

Salsa trenniga kaasnevad mitmed positiivsed mõjud:

·      Palju uusi kontakte

·      Sütitav muusika

·      Energilised liigutused

·      Positiivne laeng interaktsioonist enda kehaga ja tantsupartneritega

·      Süütult intiimne ja ennast väljendav – palju sina julged ennast võhivõõrale inimesele avada? Salsa on tants mis vajab kindlat emotsioonisüsti ja kindlat sensuaalset rolli – silma vaatamine ja kerge flirt on möödapäästmatu, aga see kuulub selle juurde.

·      Trennis võib vigu teha, kriitilisi pilke pole – kuna tempo on tantsutrennis kiire, siis ei jõuagi mõelda, issand mida see suur elevant minust küll arvab?

·      Enesele keskendumine – taktis püsimine vajab keskendumist ja mõttetööd. meeste puhul, lisaks tantsupartneri juhtimisele peab jääma takti, mis paljudele on raske. Naiste puhul lisaks keerulistele keerutamistele peab naine kaasama graatsia ja naiselikkuse.

Lisaks tantsule on ka muid loovaid enesearendamise viise

Ülo Vooglaid on pidanud lisaks tantsutrennile sarnaste arengule tähtsate mõjudega ka järgmised oskuste omandamised:

·      Muusikariista õppimine

Muusika pilli mängimine pole lihtsalt noodist lugemine vaid oma tunde väljendamine, muusikapalast arusaamine ja sellesse süvenemine

·      Näitlemise õppimine

Näitlemises on tähtis elada rolli ja saada aru karakterist. Näitlemises on tähtis õppida olemaks keegi teine, matkida teisi filosoofilisi ja elulisi arusaamu, mis võivad täiesti vastanduda enda arusaamadele.

·      Spordiala õppimine

Spordis on tähtis võitlus iseendaga. Kui sa keskendud kellelegi ärategemisele, oled sa kaotaja kuna kuigi see motiiv võib olla kohati suur pole see edasiviiv jõud. Spordiga ei kaasne ainult motivatsioon vaid ka tahe – mobiliseeriv jõud mis paneb kõik liikuma, sunnib pingutama ühe asja nimel ning loobuma teiste asjade nimel. Keele õppimine on pidev protsess.

·      Keelte õppimine

Keele õppimine on mõistmine – kultuuri mõistmine, rahva ajaloo mõistmine. Nii rasked protsessid nagu nalja tegemine võõrkeeles on keele valdamise pärusmaa. Keele valdamine on enam kui keele oskamine või arusaamine.

Enamikes eelnevalt nimetatud oskustes tulevad kokku mitmed meeled, tahe, kehalise koordinatsiooni vilumus ning kõikide komponentide harjutamine ja lihvimine peensusteni.

Seega, kui otsid võimalusi enesearendamiseks loomingulisel viisil, siis saa sõbraks oma kehaga, tunne rõõmu muusikast, liigutamisest ja suhtlemisest ning leia endale sobivaim tantsutrenn. Salsa kohta leiad infot siin –> http://www.tantsukeskus.ee

Arutelu:
1 reply
  1. Siim
    Siim says:

    Salsa täitsa töötab. Esimesed 15 min tantsutrennis oli üks mu piinarikkaimaid viimase aja kogemusi. Polnud ju kaua “klassikalist” tantsu tantsinud ja teised tundusid paremini aduvat, mida õpetaja ette näitab. Tõeline enese pushimine. Pärast kümmekonda trenni aga enesepiitsutamine asendunud ootusärevusega enne iga trenni. Vist ka tants näeb vähem karu moodi välja 🙂 Loodetavasti on sellest abi ka teiste standardtantsude omandamisel.

    Vasta

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.