Kulgemine – optimaalse kogemuse psühholoogia

 Püüa meenutada, millal viimati kogesid seisundit, kus tundsid, et:

  • igal Sinu sammul on selged eesmärgid;
  • saad vahetut tagasisidet;
  • oskused ja väljakutsed on vastavuses;
  • keskendud tegevusele (tegevus ja teadvus liitunud);
  • segajad on välja lülitatud;
  • pole muret võimaliku ebaõnnestumise pärast;
  • aja tunnetus on moonutatud;
  • tegevus ise ongi eesmärk.

Meenub? See ongi kulgemine. Kas Sulle meeldis selles seisundis olla? See seisund esineb tihti sportlaste, kunstnike ja muusikute tegutsemises ning pahatihti ka videomängude mängimises. Kulgemise seisundis on ka paremad ideed varmad tulema – aitab kaasa loovuse avaldumisele.

Vaatame protsessi lähemalt:

Selgitused:

  • kui Sinu oskused on kõrged, aga ülesande väljakutse madal, tekib tüdimus (A2);
  • kui Sinu oskused on vähesed, kuid väljakutse kõrge, siis tõenäoliselt ärritud ja stressad (A3)
  • kui oskused ja väljakutsed on tasakaalus (või väljakutsed pisut kõrgemal), siis võid saavutada kulgemise seisundi (A1 ja A4)

Tarkusetera juhile: hoia meeskonnaliikmete väljakutsed grammivõrra kõrgemal, kui nende praegused oskused lubavad – et toimuks areng. Tee endale selgeks, kellel millised oskused ja arengusoovid on ning lähtu sellest töö planeerimisel.

Tarkusetera meeskonnaliikmele: anna juhile selgelt märku, kui kõrgeid väljakutseid Sa ootad (kui palju tahad üle varju hüpata).

Tarkusetera kõigile: õpi tunnetama ja reguleerima oma tegevust sellisel moel, et saaksid pidevalt optimaalses kulgemise seisundis viibida (vt. 7 tunnust artikli alguses).

Kulgemise kontseptsiooni autor Mihaly Csikszentmihalyi (jah, päris hea perekonnanimi 🙂 ) selgitab oma uurimuse tagamaid:

Soovin Sulle mõnusat kulgemist!

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga