Koolilõpetajatel tiksub peas võtmeküsimus: mida minna edasi õppima või mida nüüd pärast kooli oma eluga peale hakata? Kas valitav eriala on ka see, mis mind tõesti köidab ja toidab? Kuidas teha hea otsus?

Mida Sa päriselt tahaksid teha?

Küsimused aitavad teha õiget otsust, aga seda ainult siis, kui Sa tõesti ka nendele küsimustele vastad. Ära jätka enne kui oled (eeltoodud harjutuse abil) määratlenud ühisosa enda tugevuste, lemmiktegevuste ja maailma vajaduste vahel.

Ära lihtsalt küsi, mida maailm vajab. Küsi, mis paneb Sind elama ning mine ja tee seda. Sest mida maailm vajab on inimesed, kes on hakanud elama.

(Howard Thurman)

Mis see siis on, mida Sa tahaksid teha?

Teadmiste puudus vs. kogemuste puudus?

Mida Sul on praegu juurde vaja, et võiksid enda unistust realiseerida?
a) Kas teadmisi, kuidas midagi teha?
b) Pigem kogemust, et oled midagi sarnast teinud?

Kui tunned, et vajad rohkem kogemusi, siis suure tõenäosusega ei leia Sa neid koolist (välja arvatud kutsekool, kus on praktika), vaid pead sukelduma päris ellu.

Kui tunned, et vajad rohkem teadmisi, siis määratle enda jaoks väga täpselt - milliseid teadmisi Sa vajad? Teadmisi mingite konkreetsete protsesside kohta?

 Kui vajad enda eesmärkide realiseerimiseks teadmisi, siis leia sobiv kõrgkool või leia sobiv kutsekool.

Mina läksin pärast keskkooli kohe ülikooli majandust õppima, sest:

1. Ma olin juba aastaid DJ-na ettevõtluses tegutsenud ning tahtsin õppida, kuidas enda andeid ettevõtluse vormis rakendada (vajasin täiendavaid teadmisi finantside, psühholoogia ja ettevõtlusprotsessi kohta).
2. Ma üheaegselt asusin õppima ning samal ajal enda ettevõtmisi realiseerima (teooria koolist kohe praktikasse enda elus).
3. Mul olid lõpueksamite tulemused lihtsalt nii head, et sain riigieelarvelisele kohale sisse

Oleks mõned neist teguritest teistmoodi olnud, oleksin teistmoodi tegutsenud.

 

Millised on head kohad kogemuste saamiseks?

Ilma kogemuseta on suhteliselt raske korralikku töökohta leida või vinget ettevõtet käivitada. Ühel minu koolitusel ütles üks osalejatest, et ta ei saa modereerida 1000 inimesega konverentsi, sest tal pole kogemust. Küsisin talt, et kuidas siis saadakse 1000 inimesega konverentsi modereerimise kogemus? “Mõne teise 1000 inimesega konverentsi modereerimisel” - vastas ta

Kuigi lausena kõlab see naljakalt, siis tegelikult sügavam tuum on asja juures igati õige - kui Sul pole kogemust, et asuda näiteks ettevõtte juhiks, siis mine harjuta juhiks olemist mõnes noorteorganisatsioonis.

Mõned moodused kogemuse saamiseks:

• Hakka vabatahtlikuks ning löö projektimeeskondades tasuta kaasa - õpid teistelt ning saad ka CV-sse rohkem sisu.
• Löö kaasa mõne noorteorganisatsiooni tegevuses, et laiendada enda sotsiaalset võrgustikku ja õppida läbi meeskonnatöö.
• Ole ettevõtlik ja hakka eduelamusi koguma, rännates ringi, tehes ette juhtuvaid töid, abistades inimesi enda ümber ning õppides ennast tundma.

Loomulikult võid Sa kõike seda teha ka kooli kõrvalt.

Mina käivitasin kooli kõrvalt enda ettevõtmisi ning lisaks sellele investeerisin lugematul hulgal tunde igasugu ringidesse (kooliteater, etlemine, vabatants…), vabatahtlikule tööle projektides (ürituste organiseerimine), enda arendamisele (audioraamatute ja koolituste kaudu) ning teiste nõustamisele ja õpetamisele.

Need investeeritud tunnid võimaldavad mul preagu tunda ennast nõndavõrd hästi, et teen õigeid valikuid kogemaks seda, mida tõeliselt armastan.

 

Kuidas õppida ennast tundma?

Kahjuks koolis ei õpetata meid mõistma oma väärtusi ja tugevusi (Kes ma olen ja milles ma hea olen?) - seda pole lihtsalt veel õppekavasse sisse kirjutatud. Kõige parem oleks õppida end tundma mentori abil - keegi kogenum, kes oskab esitada õigeid küsimusi, et oskaksid teha tarku valikuid. Kes võiks Sinu mentor olla? Mida tahaksid temalt õppida?

Olen ise tundnud puudust korralikust mentorist, kes hoiaks minu arengul kätt pulsil. Kuna mul spetsiaalset mentorit pole olnud, siis kasutasin mentoritena audioraamatute vahendusel erinevaid välismaiseid oma valdkonna gurusid. Töötlesin hulganisti materjale läbi ning hakkasin iseendale mentoriks, küsides iseendalt olulisi küsimusi. Toimib päris hästi

Õnneks oled Sa leidnud inspiratsiooni blogi, kus erinevate artiklite kaudu saad iseennast tundma õppida, et õigeid valikuid teha. Loodan, et inspiratsiooni blogi on olnud Sinule abistavaks mentoriks õige suuna leidmisel.

Hetkel tiksub mul mõttes idee käivitada süsteem, mille abil iga õpilane saaks endale soovikorral kogenuma mentori, kes aitab juba varajases eas noorel end tundma õppida. Hetkel on vaja lihtsalt nuputada välja, kuidas seda süsteemi rahastada, et kõik osapooled rõõmsad oleksid

Kui Sul veel mentorit pole, siis kasuta neid viite elumuutva vastusega küsimust, et enda elu kurssi sättida:

• Mida Sa teeksid, kui Sul oleks külluslikult raha, ressursse ja armastust?
• Milleks Sa tegelikult võimeline oled?
• Kuidas Sa tahad, et Sind mäletataks pärast Sinu surma?
• Kui Sa saaksid 1 minuti, et kõneleda 6 miljardile inimesele - mida Sa neile ütleksid?
• Mis on Sinu edu hindamise kriteeriumid (mille järgi saad aru, et oled edukas)?

Ära lihtsalt vaata neid küsimusi, noogutades, et küll on ägedad küsimused. Võta paber ja pastakas ning vasta nendele ausalt ja avameelselt.

Ela oma kujutlusvõimest, mitte oma ajaloost.

(Stephen R. Covey)

 

Kuidas asjad käima saada?

Tagasi Sinu juurde: mis on see järgmine õige asi, mida peaksid preagu tegema - kas valima endale välja kooli ning võtma fookuse sisseastumiskatsete peale või genereerida ideid, kuidas võtta aasta selleks, et elukogemust koguda ning ennast korralikult tundma õppida ja siis sobiv erialavalik teha?

Mis on Sinu jaoks järgmine õige samm? Pane see eesmärgina kirja (lae alla eesmärgistamise tööleht) ja hakka tegutsema!

Halb uudis on see, et aeg lendab. Hea uudis on see, et Sina oled piloot.

(Michael Altshuler)

Kuidas uut töökohta leida ja tööle saada? Miks hoolimata 100 CV väljasaatmisest pole mitmed inimesed ikka tööd leidnud? Mida pidada meeles töö otsimisel, enda tutvustamisel ja CV-de väljasaatmisel?

Kuula, mida karjäärinõustaja Tiina Saar ja loovustreener Harald Lepisk Vikerraadio Uudis+ saates soovitavad neile, kes otsivad võimalusi, kuidas tööturul paremini “ennast müüa”.

Saate salvestuse faili saad alla laadida siit:

Lisan viited ka tasuta eneseanalüüsi harjutustele, millest intervjuus juttu oli:

Tasuta enda persoonibrändi määramise e-kursus

Alusta enda persoonibrändi määratlemisega - tööleht

Kuidas paistad teistele? - tööleht

Mina olen… - tööleht

Eesmärgid - video-tööleht

Paps tegi eksperimendi ja ostis kaks lotopiletit, mille jackpoti kogusumma oli 10 miljonit krooni. Väike õde võttis kohe plaani, et nüüd tuleb 10 miljonit, jagame kõigi pereliikmete vahel ära ning igaüks saab 2 miljonit.

“Mis Sa oma 2 miljoniga peale hakkad?”, küsis väike õde minult. Ma jäin mõttesse.

Mul oli varasemast küll kaks plaani olemas: mida teha 100 000 krooni ootamatu lisatuluga ning mida teha 5 miljoni EURi ootamatu lisatuluga. Kuid ekstra 2 miljonit oli uus olukord. Tuli seegi plaan välja nuputada.

Mida Sina oma 2 miljoniga teeksid?

Harjutus:

1) Pane kirja kõik asjad, mida ostaksid või ettevõtmised, mida teeksid.

2) Tõmba ring nendele, mida võib kutsuda investeeringuks - mis hakkavad Sulle raha tagasi teenima.

Enamasti kipuvad nendes isiklikes miljonite rakendamise nimekirjades olema autod, majad, reisid jne. Kulutada oskame me ju kõik. Aga mis saab siis kui ilus auto ja maja on käes ning reisidel käidud? Kas siis juhtub sama, mis lotovõitjatega paari aasta jooksul pärast võitmist? Nimelt kogu raha on ära kulutatud ning nad on veelgi õnnetumad, kui ennem olid. Mis tegelikult aitab Sind pikas perspektiivis õnnelikumaks teha?

Minu väike õde armastab hobuseid ja tema plaanis oma 2 miljoniga osta kaks hobust ja ehitada neile talli ning nädalavahetustel hakata ratsutamistunde tegema. Paras kuluprojekt? Soovitasin tal sel puhul leida inimese, kes hakkab raha eest huvilistele ratsutamistunde läbi viima (et kulutusi tagasi teenida), samal ajal kui ta ise koolis on. Ehk siis ära loobu oma unistustest, vaid pane need teenima.

Millised investeeringud Sulle tulu hakkavad teenima?

Tähtis pole mitte see, kui palju Sa teenid, vaid see, kuidas Sa raha rakendad - millist väärtust see Sinu ja ühiskonna jaoks loob.

• Kuidas paigutaksid oma 2 miljonit nõnda, et see Sulle järgmised 2 miljonit tooks?
• Kuidas kordistaksid oma vara ja looksid rohkem väärtust?
• Mis väärtus rahal Sinu jaoks on? (Mida Sa tegelikult selle eest saada tahad?) 
• Äkki on Sul juba praegu hani, kes võib kuldmune muneda, ent Sina kasvatad teda lihtsalt jõulupraeks?

Kusjuures: kui Sinu unistusel on ühiskondlikult kasulik suunitlus, siis ei pea Sa lotovõitu ootama, vaid pigem piilu, milliseid rahastamisvõimalusi erinevad programmid pakuvad. Oskusliku asjaajamise ja hea idee kokkuviimisel võib imesid sündida - ja seda suurema tõenäosusega kui lotos miljoni võitmine

Vormi oma unistused ettevõtlusideeks.

Uurisin veidi teadlaste uuringuid tuleviku infokandjate osas. Raamat vs digitaalmeedia. Refereerisin mõned huvitavamad tähelepanekud allpool.

Sotsiaalne võrgustik on rikkalikum kui raamat.

Võrreldes raamatukogu ja sotsiaalset võrgustikku (kasvõi pubi), saab inimaju rohkem inspiratsiooni värske infoga rikastatud ja pidevalt muutuvast keskkonnast. Seetõttu saab tuleviku infokandjaks staatilise teksti asemel dünaamiline sotsiaalvõrgustik, mis kannab endas ajakohast teavet. (Alan Liu)

Tuleviku raamatud on kiibistatud.

Inimestele meeldib lugeda köidetud raamatu-taolist kirjandust. Seega saavad tuleviku raamatud olema kiibistatud - tavaraamatul on ka elektroonne vaade. Kiibistatud võimaldab lugejal näiteks otsida teksti ning suhelda teiste lugejatega. Oluline on aga mitte unustada, et loeb sisu, mitte vorm. (David Gelernter)

Noorem põlvkond tahab kähku ja korraga.

Digitaalmeedia puhul vahetab lugeja tegevusi (e-mail, veeb, messenger) iga kolme minuti tagant ja vahetab projekte iga 10 minuti tagant. Ilmselt märkasid nüüd, et siingi blogis on paremas ääres hulk väliseid viiteid, mis karjuvad tähelepanu järele. Seega ei saa loota, et keegi digitaalsesse teksti pikalt süveneks. Digitaalse teksti tarbimise efektiivsus erineb aga vanusegruppide lõikes - nooremad inimesed, kes on digitaalsuses sündinud, on multitaskimises efektiivsemad ning jõuavad digitaalmeediat kasutades teistsuguste tulemusteni kui vanem generatsioon. (Gloria Mark)

Kokkuvõtlikult võib öelda, et olgu paber kuitahes hea infokandja, liigub trend selgelt digitaalsuse poole. Võidavad need kirjutajad, kes oskavad arvestada digitaalmeedia lugejate eripärasid.

• Milline saab olema Sinu roll tuleviku digitaalmeedias?
• Kas Sina oled juba efektiivne digitaalne kirjutaja või vajad sel teemal täiendavat teavet?

Originaalartikkel: siim.lepisk.com

Kuidas muuta 2010 aasta meeldejäävaks? Kuidas püstitada häid eesmärke ja leida motivatsiooni nende realiseerimiseks? Abistav video ja samm-sammult õpetus koos prinditava töölehega uue aasta tublide tegude planeerimiseks.

Motivatsiooni ekspert Anthony Robbins jaotab vajadusi nõnda:

• Variatiivsus - muutused
• Kindlustunne - stabiilsus
• Tähtis olemine - tunnustus
• Armastus - lähisuhted
• Kasvamine ja areng – saada kellekski
• Kasulik olemine – midagi kasulikku ära teha

Milline on hetkel Sinu kõige olulisem vajadus 2010 aasta lõikes?

Saa selgust oma vajadustes ja säti fookust 2010 aasta jaoks:

Ela aasta, mis on meenutamist väärt!