Kuidas uut töökohta leida ja tööle saada? Miks hoolimata 100 CV väljasaatmisest pole mitmed inimesed ikka tööd leidnud? Mida pidada meeles töö otsimisel, enda tutvustamisel ja CV-de väljasaatmisel?

Kuula, mida karjäärinõustaja Tiina Saar ja loovustreener Harald Lepisk Vikerraadio Uudis+ saates soovitavad neile, kes otsivad võimalusi, kuidas tööturul paremini “ennast müüa”.

Saate salvestuse faili saad alla laadida siit:

Tartus toimuvale Eesti esimesele persoonibrändi konverentsile on registreerunud juba üle 200 inimese. Kas näeme seal?

 Lisan viited ka tasuta eneseanalüüsi harjutustele, millest intervjuus juttu oli:

Tasuta enda persoonibrändi määramise e-kursus

Alusta enda persoonibrändi määratlemisega - tööleht

Kuidas paistad teistele? - tööleht

Mina olen… - tööleht

Eesmärgid - video-tööleht

Paps tegi eksperimendi ja ostis kaks lotopiletit, mille jackpoti kogusumma oli 10 miljonit krooni. Väike õde võttis kohe plaani, et nüüd tuleb 10 miljonit, jagame kõigi pereliikmete vahel ära ning igaüks saab 2 miljonit.

“Mis Sa oma 2 miljoniga peale hakkad?”, küsis väike õde minult. Ma jäin mõttesse.

Mul oli varasemast küll kaks plaani olemas: mida teha 100 000 krooni ootamatu lisatuluga ning mida teha 5 miljoni EURi ootamatu lisatuluga. Kuid ekstra 2 miljonit oli uus olukord. Tuli seegi plaan välja nuputada.

Mida Sina oma 2 miljoniga teeksid?

Harjutus:

1) Pane kirja kõik asjad, mida ostaksid või ettevõtmised, mida teeksid.

2) Tõmba ring nendele, mida võib kutsuda investeeringuks - mis hakkavad Sulle raha tagasi teenima.

Enamasti kipuvad nendes isiklikes miljonite rakendamise nimekirjades olema autod, majad, reisid jne. Kulutada oskame me ju kõik. Aga mis saab siis kui ilus auto ja maja on käes ning reisidel käidud? Kas siis juhtub sama, mis lotovõitjatega paari aasta jooksul pärast võitmist? Nimelt kogu raha on ära kulutatud ning nad on veelgi õnnetumad, kui ennem olid. Mis tegelikult aitab Sind pikas perspektiivis õnnelikumaks teha?

Minu väike õde armastab hobuseid ja tema plaanis oma 2 miljoniga osta kaks hobust ja ehitada neile talli ning nädalavahetustel hakata ratsutamistunde tegema. Paras kuluprojekt? Soovitasin tal sel puhul leida inimese, kes hakkab raha eest huvilistele ratsutamistunde läbi viima (et kulutusi tagasi teenida), samal ajal kui ta ise koolis on. Ehk siis ära loobu oma unistustest, vaid pane need teenima.

Millised investeeringud Sulle tulu hakkavad teenima?

Tähtis pole mitte see, kui palju Sa teenid, vaid see, kuidas Sa raha rakendad - millist väärtust see Sinu ja ühiskonna jaoks loob.

• Kuidas paigutaksid oma 2 miljonit nõnda, et see Sulle järgmised 2 miljonit tooks?
• Kuidas kordistaksid oma vara ja looksid rohkem väärtust?
• Mis väärtus rahal Sinu jaoks on? (Mida Sa tegelikult selle eest saada tahad?) 
• Äkki on Sul juba praegu hani, kes võib kuldmune muneda, ent Sina kasvatad teda lihtsalt jõulupraeks?

Kusjuures: kui Sinu unistusel on ühiskondlikult kasulik suunitlus, siis ei pea Sa lotovõitu ootama, vaid pigem piilu, milliseid rahastamisvõimalusi erinevad programmid pakuvad. Oskusliku asjaajamise ja hea idee kokkuviimisel võib imesid sündida - ja seda suurema tõenäosusega kui lotos miljoni võitmine

Vormi oma unistused ettevõtlusideeks.

Uurisin veidi teadlaste uuringuid tuleviku infokandjate osas. Raamat vs digitaalmeedia. Refereerisin mõned huvitavamad tähelepanekud allpool.

Sotsiaalne võrgustik on rikkalikum kui raamat.

Võrreldes raamatukogu ja sotsiaalset võrgustikku (kasvõi pubi), saab inimaju rohkem inspiratsiooni värske infoga rikastatud ja pidevalt muutuvast keskkonnast. Seetõttu saab tuleviku infokandjaks staatilise teksti asemel dünaamiline sotsiaalvõrgustik, mis kannab endas ajakohast teavet. (Alan Liu)

Tuleviku raamatud on kiibistatud.

Inimestele meeldib lugeda köidetud raamatu-taolist kirjandust. Seega saavad tuleviku raamatud olema kiibistatud - tavaraamatul on ka elektroonne vaade. Kiibistatud võimaldab lugejal näiteks otsida teksti ning suhelda teiste lugejatega. Oluline on aga mitte unustada, et loeb sisu, mitte vorm. (David Gelernter)

Noorem põlvkond tahab kähku ja korraga.

Digitaalmeedia puhul vahetab lugeja tegevusi (e-mail, veeb, messenger) iga kolme minuti tagant ja vahetab projekte iga 10 minuti tagant. Ilmselt märkasid nüüd, et siingi blogis on paremas ääres hulk väliseid viiteid, mis karjuvad tähelepanu järele. Seega ei saa loota, et keegi digitaalsesse teksti pikalt süveneks. Digitaalse teksti tarbimise efektiivsus erineb aga vanusegruppide lõikes - nooremad inimesed, kes on digitaalsuses sündinud, on multitaskimises efektiivsemad ning jõuavad digitaalmeediat kasutades teistsuguste tulemusteni kui vanem generatsioon. (Gloria Mark)

Kokkuvõtlikult võib öelda, et olgu paber kuitahes hea infokandja, liigub trend selgelt digitaalsuse poole. Võidavad need kirjutajad, kes oskavad arvestada digitaalmeedia lugejate eripärasid.

• Milline saab olema Sinu roll tuleviku digitaalmeedias?
• Kas Sina oled juba efektiivne digitaalne kirjutaja või vajad sel teemal täiendavat teavet?

Originaalartikkel: siim.lepisk.com

Kuidas muuta 2010 aasta meeldejäävaks? Kuidas püstitada häid eesmärke ja leida motivatsiooni nende realiseerimiseks? Abistav video ja samm-sammult õpetus koos prinditava töölehega uue aasta tublide tegude planeerimiseks.

Motivatsiooni ekspert Anthony Robbins jaotab vajadusi nõnda:

• Variatiivsus - muutused
• Kindlustunne - stabiilsus
• Tähtis olemine - tunnustus
• Armastus - lähisuhted
• Kasvamine ja areng – saada kellekski
• Kasulik olemine – midagi kasulikku ära teha

Milline on hetkel Sinu kõige olulisem vajadus 2010 aasta lõikes?

Saa selgust oma vajadustes ja säti fookust 2010 aasta jaoks:

Ela aasta, mis on meenutamist väärt!

Mis siis saab kui ma tööd ei leia? Mida ma teen, kui mul see ei õnnestu? Äkki nad arvavad, et ma olen äpu?…

Need on mõtted tublide noorte peades. Me muretseme liiga palju ja tegutseme liiga vähe.

Lugu Notsust ja Karupoeg Puhhist:

Notsu ja Puhh jalutavad ning äkki hakkab vihma sadama ja taevas pikset lööma.

Puhh ütleb:”Lähme sealt puu alt läbi, siis ei saa me märjaks”.

Notsu vastab:”Ei, ärme lähe. Äkki lööb äike puusse?”.

Puhh:”Aga äkki ei löö?”.

Kumbale variandile Sina rohkem keskendud - kas õnnestumisele või ebaõnnestumisele?

Iga kord kui avastad ennast muretsemas, siis küsi endalt:

Kas praegune muretsemine lahendab minu probleemi?

Kui vastus on jah, siis muretse edasi. Kui vastus on ei, siis pane kirja konkreetne aeg, mil tegeled probleemile lahenduste genereerimisega ja väärt ideede elluviimisega.

Suuna oma muremõtete energia tegutsemisse. Kui midagi läheb pange, siis õpi sellest, timmi sihikut ja alusta uuesti.

Väike video sellest, kuidas Michael Jordan ei muretse, vaid tegutseb:

Kui tahad teemaga rohkem süvitsi kaevuda, siis vaata Innustavat enesearengu koolitust Loov Inspiratsioon.