Mis on edu Sinu jaoks? Mille järgi Sa hindad kui edukas Sa oled? Kui enda edu hindamise kriteeriumid pole paigas, siis tuleb keegi teine ja hakkab Sinu edu hindama enda kriteeriumite järgi. Ja mis Sa arvad, mis tulemuse ta sel juhul saab?

“Ma ei oska Sulle öelda lollikindlat edu valemit, aga ma võin anda Sulle ebaõnnestumise valemi: püüa olla samaaegselt kõigile meelepärane.”

Herbert Bayard Swope

Oma koolitustel kohtan palju noori, kellel on vägevad unistused ning nägemused sellest, mis neid õnnelikuks teeb. Super! Samas kohtan endiselt ka inimesi, kelle elu visioon piirdub materiaalse vara ülesloendamisega. Ja kui ma küsin neilt: “Ja mida Sa tahaksid teha pärast seda, kui oled selle punase sportauto kätte saanud, uue maja ostnud, ilusa naise võtnud ning palmisaare puhkuselt tagasi tulnud? Mida Sa siis tahad teha?“. Sellele järgneb vaikus. Kahjuks.

Omamine vs. loomine

Kui suur osakaal Sinu eesmärkidest on seotud asjade omamisega versus väärtuse loomisega? Kui ma küsiksin Sinult kes Sa oled, siis kas hakkaksid loendama, mis kraadid Sul on, kuhu kuulud, kui kasumlikku äri omad või kirjeldaksid pigem millist mõju Sa oma tegevusega maailmas lood, millega Sa teisi abistad ning mida huvitavat oled enda kohta avastanud seda kõike tehes?

Sinu elu muutub vägevaks niipea, kui pühendad selle endast suurema tähenduse loomisele.

Omamine pole paha, lihtsalt tore oleks näha selle kõrval ka loomist, mitte peljalt tarbimist. Omamine pole paha, sest teiste laadimiseks on ka ennast vaja laadida. Peljalt askeetlik olemine ei tee Sind paremaks kodanikuks, Sa ei pea oma materiaalseid vajadusi hülgama. Ma lihtsalt tahan Sinu käest küsida kas Sinu omamise ja loomise eesmärgid on praegu tasakaalus? Kas kohtled end piisavalt hästi ning lood ka teistele piisavalt palju väärtust?

Mida peaksid praegu tegema, et need eesmärgid tasakaalu-seisundile kasvõi sammukese lähemale viia?

Kuidas teistele väärtust luua?

Loo turvalisust neile, kes tunnevad end ebakindlalt; loo põnevust neile, kes soovivad muutusi; tunnusta neid, kes vajavad julgustamist; loo kasvutingimused neile, kes tahavad kellekski saada; loo keskkond neile, kes tahavad midagi kasulikku ära teha.

Julge unistada millestki, mis on Sinust endast suurem. Alusta selle realiseerimisega niipea, kui tunned, et oled sisemiselt valmis (Sa ei pea ennast sundima, vaid Sa tõesti tahad seda teha).

Mida siis teha tasub? Keskenduda tasub nendele ettevõtmistele, kus rakendad oma parimaid omadusi ja tugevusi ja teha tasub ainult neid tegevusi, mis Sind õnnelikuks teevad. Hambad ristis teistele hea tegemine on enda põletamine.

Parafraseerides Dr. Seussi: Sa tead, et teed õiget asja kui Sa ei suuda enam uinuda, sest reaalsus on lõpuks muutunud paremaks kui Sinu unenäod. 

 Püüa meenutada, millal viimati kogesid seisundit, kus tundsid, et:

• igal Sinu sammul on selged eesmärgid;
• saad vahetut tagasisidet;
• oskused ja väljakutsed on vastavuses;
• keskendud tegevusele (tegevus ja teadvus liitunud);
• segajad on välja lülitatud;
• pole muret võimaliku ebaõnnestumise pärast;
• aja tunnetus on moonutatud;
• tegevus ise ongi eesmärk.

Meenub? See ongi kulgemine. Kas Sulle meeldis selles seisundis olla? See seisund esineb tihti sportlaste, kunstnike ja muusikute tegutsemises ning pahatihti ka videomängude mängimises. Kulgemise seisundis on ka paremad ideed varmad tulema - aitab kaasa loovuse avaldumisele.

Vaatame protsessi lähemalt: 

Selgitused:

• kui Sinu oskused on kõrged, aga ülesande väljakutse madal, tekib tüdimus (A2);
• kui Sinu oskused on vähesed, kuid väljakutse kõrge, siis tõenäoliselt ärritud ja stressad (A3)
• kui oskused ja väljakutsed on tasakaalus (või väljakutsed pisut kõrgemal), siis võid saavutada kulgemise seisundi (A1 ja A4)

Tarkusetera juhile: hoia meeskonnaliikmete väljakutsed grammivõrra kõrgemal, kui nende praegused oskused lubavad - et toimuks areng. Tee endale selgeks, kellel millised oskused ja arengusoovid on ning lähtu sellest töö planeerimisel.

Tarkusetera meeskonnaliikmele: anna juhile selgelt märku, kui kõrgeid väljakutseid Sa ootad (kui palju tahad üle varju hüpata).

Tarkusetera kõigile: õpi tunnetama ja reguleerima oma tegevust sellisel moel, et saaksid pidevalt optimaalses kulgemise seisundis viibida (vt. 7 tunnust artikli alguses).

Kulgemise kontseptsiooni autor Mihaly Csikszentmihalyi (jah, päris hea perekonnanimi ) selgitab oma uurimuse tagamaid:

Soovin Sulle mõnusat kulgemist!

Budismis kasutatakse sümbolistlikke poose - mudrasid - need aitavad momentaalselt muuta seda, kuidas Sa ennast tunned. Olen ise sarnaseid asju katsetanud KehaMeeleKoolis ning mõndades teistes tegemistes. Leidsin ühe abistava video ka, kus saad näidise põhjal omal nahal katsetada:

Oluline on neid tehes keskenduda ka heale emotsioonile - loob sees hea tunde ja sobib hästi väikese vahepalana enda laadimiseks ning stressi maandamiseks.

Proovisid? Mis tunne oli?

Sattusin ühe tuttava portfolios klikkides täna alloleva väärt video otsa. Väga inspireeriv Tallinnas tegutsevatele inimestele - tekitab igati positiivse tunde. Ja suurendab tegutsemistahet

Enesearendamiseks ei pea käima ainult koolitustel, lugema tarku raamatuid ja suhtlema akadeemikutega. Eneseareng on elukestev ja loominguline protsess. Järgnevalt kirjutan tantsutrenni positiivsest mõjust keha ja meelte arendamisele kuid puudutan korraks ka teisi loomingulisi võimalusi enesearendamiseks.

Tants kui teraapia:

Tants on hämmastav viis tunnete ja kehaliseks väljenduseks. Keha ja meele võimas koostöö aitab eemalduda igapäeva muredest, maandada stressi. Paljude arvamustel on inimese keha ja vaim ühenduses. Läbi musikaalse liigutamise on tants üheks teraapia vormiks. Liigutuste protsess ja muusika mõjul edendab isik emotsionaalset, tunnetuslikku ja füüsilist integratsiooni, mille tulemusel mõjutatakse tundeid, keha füüsilist toimimist, emotsionaalseid seisundeid ja isik leiab palju kindlama tasakaalu ja sisemise rahu.

Eriti suure tähtsusega on tants eestlasele. Oma loomult kinnine ja sissepoole elav harjukeskmine ei oska ennast lõdvaks lasta – kaasaarvatud mina ise. Sageli minnakse oma töökoha muredega koju ja koduste muredega tööle. Mehe keskmine eluiga jääb märgatavalt alla Euroopa keskmise. Raske rassimise tulemuseks vahetatakse oma elupäevi raha vastu. Tulemuseks on piinlikult keskpärane ja murederikas emotsioonitu kappamine läbi mureorgude ja -mägede. Tantsu trenn kui meelelahutuslik, stressi maandav ja osaliselt teraapilise mõjuga on üks toredaid lahendusi enesearendamiseks.

Tantsu kui teraapia lühiajalugu

Tantsuteraapia sai alguse Ameerikas 1940-ndatel. Teraapia voolu pioneerina oli Marian Chace, kes pakkus oma õpilastele erilisi tantsu õppetunde. Chace tantsuliigutusi hakati kasutama St. Elizabeth’i Hopitali tagahoovis patsientidel, keda peeti liiga tugevasti häirituks, et teha osaleda suhtlusteraapias. Tants ei vajanud rääkimist, sest suhtlusviisiks on kehakeel. 1966. Aastal loodi ADTA (American Dance and Therapy Association), Ameerika Tantsu ja Teraapia Assotsiatsiooni, kus algselt osales 73 liiget 15-st osariigist. Nüüdseks on selles organisatsioonis üle 1200 osalise 46 osariigis ja 20 riigis. Kuigi tantsu teraapia on väga konkreetselt välja arendatud suund, mille instruktorid on läbinud 3640 teraapia õppetundi, jäävad ka tavalised tantsutrennid sarnase keha ja meelte tasakaalustava toimega.

Salsa trenniga kaasnevad mitmed positiivsed mõjud:

·      Palju uusi kontakte

·      Sütitav muusika

·      Energilised liigutused

·      Positiivne laeng interaktsioonist enda kehaga ja tantsupartneritega

·      Süütult intiimne ja ennast väljendav - palju sina julged ennast võhivõõrale inimesele avada? Salsa on tants mis vajab kindlat emotsioonisüsti ja kindlat sensuaalset rolli – silma vaatamine ja kerge flirt on möödapäästmatu, aga see kuulub selle juurde.

·      Trennis võib vigu teha, kriitilisi pilke pole - kuna tempo on tantsutrennis kiire, siis ei jõuagi mõelda, issand mida see suur elevant minust küll arvab?

·      Enesele keskendumine - taktis püsimine vajab keskendumist ja mõttetööd. meeste puhul, lisaks tantsupartneri juhtimisele peab jääma takti, mis paljudele on raske. Naiste puhul lisaks keerulistele keerutamistele peab naine kaasama graatsia ja naiselikkuse.

Lisaks tantsule on ka muid loovaid enesearendamise viise

Ülo Vooglaid on pidanud lisaks tantsutrennile sarnaste arengule tähtsate mõjudega ka järgmised oskuste omandamised:

·      Muusikariista õppimine

Muusika pilli mängimine pole lihtsalt noodist lugemine vaid oma tunde väljendamine, muusikapalast arusaamine ja sellesse süvenemine

·      Näitlemise õppimine

Näitlemises on tähtis elada rolli ja saada aru karakterist. Näitlemises on tähtis õppida olemaks keegi teine, matkida teisi filosoofilisi ja elulisi arusaamu, mis võivad täiesti vastanduda enda arusaamadele.

·      Spordiala õppimine

Spordis on tähtis võitlus iseendaga. Kui sa keskendud kellelegi ärategemisele, oled sa kaotaja kuna kuigi see motiiv võib olla kohati suur pole see edasiviiv jõud. Spordiga ei kaasne ainult motivatsioon vaid ka tahe – mobiliseeriv jõud mis paneb kõik liikuma, sunnib pingutama ühe asja nimel ning loobuma teiste asjade nimel. Keele õppimine on pidev protsess.

·      Keelte õppimine

Keele õppimine on mõistmine – kultuuri mõistmine, rahva ajaloo mõistmine. Nii rasked protsessid nagu nalja tegemine võõrkeeles on keele valdamise pärusmaa. Keele valdamine on enam kui keele oskamine või arusaamine.

Enamikes eelnevalt nimetatud oskustes tulevad kokku mitmed meeled, tahe, kehalise koordinatsiooni vilumus ning kõikide komponentide harjutamine ja lihvimine peensusteni.

Seega, kui otsid võimalusi enesearendamiseks loomingulisel viisil, siis saa sõbraks oma kehaga, tunne rõõmu muusikast, liigutamisest ja suhtlemisest ning leia endale sobivaim tantsutrenn. Salsa kohta leiad infot siin –> http://www.tantsukeskus.ee