Mitu sõpra või tuttavat Sul on, kes praegu higistavad hambad ristis oma lõputöö kallal? Minul on neid mitmeid – kes teeb oma bakatööd, kes magistritööd, kes mõne täiendõppe kursuse lõputööd. Neid kõiki vaevab küsimus: kuidas leida motivatsiooni lõputöö ära tegemiseks?

Õpetajate töö on üks vastutusrikkamaid maailmas – iga tund loeb. Käisime võttemeeskonnaga uurimas, millist nõu nad annaksid endale ja teistele haridusvaldkonnas tegutsemiseks ning mille üle nad eelkõige rõõmustavad?

Julge otsus ja valmidus võtta vastu seda, mis on elu hetkedel pakkuda, viib eluni, kus oled kooskõlas iseendaga. See on üks mõtetest, mis jäi kõlama, kui käisime külas AIESECi liikmel Villul.

Mida võiksime õppida julguse, enesekindluse, fookuse ja distsipliini kohta endiselt USA mereväe diversandilt, kes hüppab langevarjuga 4500 meetri kõrguselt, tungib vaenlase tagalasse kottpimedas või rändab arktiliselt surmava külmaga?

Praktiline nipp, kuidas iPadi ostmise asemel mõned tuhanded kroonid kokku hoida ning enda laiekraaniga sülearvutit kasutades e-raamatuid lugeda.

Koolilõpetajatel tiksub peas võtmeküsimus: mida minna edasi õppima või mida nüüd pärast kooli oma eluga peale hakata? Kas valitav eriala on ka see, mis mind tõesti köidab ja toidab? Kuidas teha hea otsus? Mida Sa päriselt tahaksid teha?

Mõned tõenäoliselt kuulavad Ööülikooli audiosalvestusi. avarda Sina ka oma silmaringi ning tõmba oma mp3-mängijasse väärt mõttelendu Eesti tegijatelt. Kuula kasvõi voodis teki all

Modereerisin möödunud nädalal väärt sündmust – Tartu noorte tööturukonverentsi, mida korraldas Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja Karjäärinõustamiskeskus. Toon siinkohal välja olulisemad märkmed (tõlgendused, mitte tingimata tsitaadid), millest ka Sulle teada anda (või ehk meelde tuletada). Majanduse hetkeseis, tööturu olukord ja noorte tulevikuväljavaated. Andres Arrak – Mainori Kõrgkooli Ettevõtluse instituudi direktor. Märkmed:

Ãœhel päeval leidsin oma postkastist sellise loo G. H. Reaviselt: Ãœkskord ammustel aegadel otsustasid loomad, et peab tegema midagi “suurt”, et lahendada uue maailma probleeme. Nad rajasid kooli. Õppekavasse kirjutati järgmised ained: jooksmine, ronimine, ujumine ja lendamine. Koolikorralduse ja -juhtimise lihtsustamiseks otsustati, et õpilased peavad läbima kõik ained. Part oli ujumises väga hea – isegi parem kui õpetaja. Lendamises sai ta aga “3″ ja jooksmises koguni “2″ – ta jäeti peale tunde. Part puudus ka [...]

Eksisteerib üks veider seaduspära – mida rohkem me teame, seda enam paistab olevat asju, mida me veel ei tea. Erinevus geniaalse ja tavalise inimese vahel seisneb selles, et ühe jaoks muutus teadmatus kireks ja väljakutseks, teise jaoks aga hirmuks. Kui sügavale jäneseurgu oled Sa valmis minema?