Kuidas saada mentoriks ja muuta maailma?

Kuidas alustada mentorina ja muuta maailma?

Selles artiklis tahan jagada Sinuga mõtet, mis võib muuta maailma. Usun, et iga uus kohtumine on võimalus koos kasvamiseks. Seepärast räägin inimestega kohtudes vähem ilmast või poliitikast ja rohkem unistustest ja sammudest, mis on nende elus päriselt olulised. Aidates neil luua selgust ja julgust enda tõeliste eesmärkide realiseerimisel, olen sel hetkel nende jaoks mentor.

See mõte ajabki mind põnevile – mis oleks, kui igale abivajajale leidub mentor, kes aitab tal elu keerdkäikudest enda eheda loomingu poole navigeerida?

Kirjutasin selle artikli, et lihtsustada esimesi samme kõigi nende jaoks, kes tahavad mentorina muuta maailma. Vähemalt enda juhendatavate maailma. Paremaks.

Miks maailm vajab mentoreid?

Maailmas on vaimustavaid inimesi, aga nemad ei tea seda veel. Mis hoiab neid tagasi?

Rollieeskujude puudumine – me muutume selliseks nagu on inimesed, kes meid ümbritsevad. Probleemsetest peredest ja vähem priviligeeritud piirkondadest pärit noortel ei pruugi olla häid eeskujusid, kes inspireeriksid neid unistama, ennast arendama ja enda elu teadlikult kujundama.

Noorte töötus – selge visiooni puudumise, puuduliku väljaõppe või vähese pealehakkamise tõttu ootavad hea potentsiaaliga tegijad enda unistuste tööd. Kes aitab neil näha suurt pilti ja võimalusi enda tõelise kutsumuse järgi elamisel?

Elluviimislünk – lennukate ideede ja toreda ettevõtluspisikuga noored tahavad teha enda start-upi,  mis muudab maailma. Nende idee on veel hägune ja neil pole aimugi, kuidas selle asjaga pihta hakata. Kes aitaks suunata selle energia edukale teekonnale?

Pidev muutus – elutempo kiireneb, koolis õpitu aegub, eluga toimetulek nõuab pidevalt uute oskuste õppimist. Värsked kolleegid vajavad head partnerit, kes aitab neil uude organisatsiooni sisse elada.

Mentorlus on üks kõige mõjusamaid arenguvorme, sest pakub juhendatavale personaalset ja vahetut arengukogemust, mis vastab just tema vajadustele ja küsimustele.

Kes on mentor?

Meenuta, kes olnud Sinu jaoks rollieeskujud, kes on Sind inspireerinud? Kes on tõeliselt hoolinud Sinu heaolust ja arengust? Kes on aidanud Sul saada üle rasketest aegadest ja tulla toime oluliste muutustega? Kes on aidanud Sul õppida mõnda uut ala? Kes on heas mõttes provotseerinud Sind looma uut, paremat visiooni enda elust?

Võib öelda, et nemad ongi olnud Sinu mentorid.

Mentor on üldjuhul kogenum inimene, kes aitab vähem kogenud partneril (juhendataval, menteel) luua paremat visiooni sellest, mis on võimalik. Mentorlus-suhte peamiseks eesmärgiks on toetada juhendatava arengut.

Mida mentor üldjuhul ei tee?

  • Mentor ei otsusta olulisi asju juhendatava eest, ega ütle talle otse, mida ta tegema peaks. Pigem aitab juhendataval jõuda enda võimalustes selguseni, et otsus iseseisvalt teha.
  • Mentor ei tee juhendatava eest asju ära, isegi kui juhendatav kardab või veel ei oska. Areng algab väljaspool mugavustsooni.

Mis vahe on mentorlusel ja coachingul?

Coaching on enamasti suunatud konkreetse lühiajalise eesmärgi saavutamisele (uute oskuste õppimine, harjumuste kujundamine, muutustega toimetulek, asjade ära tegemine).

Mentorlus on tihti pikemaajalisem suhe, kus keskendutakse strateegiliselt olulistele oskustele, põhimõtetele ja väärtustele, et aidata juhendataval elus tarku valikuid teha, indiviidina küpsemaks saada.

Ehk coachingus on rohkem tähelepanu oskuse treenimisel ja tulemuse saavutamisel; mentorluses õige suuna loomisel ja arengu toeatamisel tervikuna.

Coachingut pakutakse tihti tasulise teenusena (life coaching, executive coaching, personal finance coaching), mentorlus põhineb üldjuhul aga vabatahtlikkusel. Sellest tulenevalt on mentorlus-suhtes juhendataval aktiivsem roll, sest mentor võimaldab ligipääsu enda kogemustele ja kontaktvõrgustikule, aga juhendatav peab ise hoolitsema, et suhtest parim kätte saada (see ei ole teenus, mida mentor pakub).

Hea coach võib teha vahel mentorlust ja hea mentor võib teha coachingut, kui tunneb, et selleks on tarvidus. Kõige olulisem protsess on juhendatava areng ja mentorlus või coaching on vaid vahendid sel teekonnal. Seepärast pole otstarbekas neid teineteisest rangelt eraldada, vaid pigem laenata kummaltki elemente, mis aitavad juhendatava arengut kiirendada.

Mis on heale mentorile omane?

Igal mentoril on oma stiil muutuste loomiseks. Siin on mõned suunised, mida tooksin välja enda kogemusest mentorina ning mentorprogrammide läbiviijana.

Elab, mida õpetab – hea mentor on inspireeriv eeskuju. Tema teod ja käitumine peegeldavad seda, mida ta juhendatavale õpetab.

Hoolib tõeliselt juhendatava arengust – usub juhendatava võimetesse, soovib talle head ning tahab aidata tal õnnestuda. Seda kõike siirast inimlikust tahtest, mitte soovist näidata, kui kõva mentor ta on 🙂

Teadlik kuulaja – püüab mõista ja ära kuulata, mida juhendatav tõeliselt vajab. Mitte eeldada, et kõik juhendatavad soovivad sama asja.

Aitab märgata uusi võimalusi – avada juhendatava jaoks efektiivsemaid moodusi, kuidas eesmärgini jõuda. Vajadusel viib kokku potentsiaalsete partneritega, kes saaksid juhendatavaga koostööd teha.

Aitab luua selgust – aitab orienteeruda võimalustes, korrastada mõtlemist ning ärgitab juhendatavat tegema otsuseid, selgeid plaane ja esimesi samme.

Võimestab saama iseseisvaks – aitab juhendataval kujuneda iseseisvaks õppijaks, kes suudab enda eluga hästi toime tulla.

Mentori rolli astudes võid kirjutada üles enda põhimõtted, mis aitavad muuta mentorsuhted tulemuslikuks.

Kas mina sobin mentoriks?

Head eeldused mentoriks olemisel:

  • Oled saanud enda elu ilusti toimima (suudad paremini teisi abistada, kui enda elu on korras).
  • Oled hea vaimse tervise juures (mentori hirmud, piiravad uskumused ja ego ambitsioonid võivad kanduda edasi juhendatava mõtlemisse).
  • Tahad siiralt inimesi aidata ja oled valmis pühendama sellele enda aega ja energiat.
  • Sul on kogemusi, millest oled ise õppinud ning mis võivad ka teistele õpetlikud olla.

Enda kogemuste mõtestamiseks võid loetleda üles kõik erinevad kogemused, mida oled enda elu jooksul saanud ning iga kogemuse järele märkida, mida sellest õppisid.

Küsimusest “Kas sobin mentoriks?” on ehk isegi olulisem “Kellele sobin mentoriks?”. Kelle jaoks on minu kogemus väärtuslik ja kellega on hea klapp?

Millised on erinevad mentorluse vormid?

Siin on mõned näited erinevatest formaatidest, mis oma olemuses kannavad mentorlusega sama eesmärki, kus põhiprotsess on juhendatava areng.

Lühiajaline mentorlus sündmustel – start-up sündmustel meeskondadele tagasiside andmine. Näiteks Idee starteri töötubades kaasame noorte ideedele tagasiside saamiseks kohalikke ettevõtlikke inimesi, kes küsimuste ja tagasiside andmise kaudu aitavad ideid paremaks vormida.

Situatiivne mentorlus – kui olukord nõuab, on tarvis olla toeks enda sõpradele, kel on elus raskusi ning seetõttu vajavad värskemat perspektiivi. Tõsisemate probleemide puhul pigem suunata professionaalsete nõustajate poole.

1:1 pikaajaline mentorlus – enamasti aastane koostöövorm, kus kohtutakse kord nädalas või kuus, et arutada tekkinud probleemide üle.

Ettevõtlusmentor – kogenud ettevõtja, kes on valmis alustavaid ettevõtjaid juhendama. Maakondlikud arenduskeskused korraldavad ettevõtjate mentorklubisid, kus kogenud ettevõtja saab poole aasta jooksul olla mentoriks kahele alustavale ettevõtjale. Alustada võib ka õpilasfirmadest – Junior Achievement pakub võimalust olla õpilasfirmade mentor.

E-mentorlus – suhtlemine toimub Skype, Facebooki või muu elektroonilise vahendi kaudu. Kasulik olukordades, kus ollakse geograafiliselt eraldatud ning näost-näkku kohtumine pole võimalik või otstarbekas.

Õpipoisi mentorlus (apprentice) – enda elukutse või ameti tutvustamine. Ameerikas on spetsiaalne programm Spark, kus 7. ja 8. klassi õpilased viiakse kokku nende unistuste valdkonnas tegutseva mentoriga.

Grupimentorlus – üks mentor juhendab korraga mitut inimest. Kasulik siis, kui on mitu juhendajat samade probleemide ja küsimustega ning saab panna juhendatavad koos lahendusi genereerima.

Õpetamine ja kogemuslugude jagamine – enda kogemuse jagamine näiteks klubiõhtutel esinemise ja küsimustele vastamise kaudu. Kui Sind palutakse esinema, aga tunned end esinedes ebamugavalt, siis võid paluda korraldajal teha kohtumine intervjuu vormis. Sel puhul muret “Mida peaksin ütlema ja kuhu astuma?” küsimustes ning saad keskenduda kogemuse jagamisele vahetumas vormis. Õpetamise kategooriasse võib lisada ka blogis artiklite ja videoõpetuste kaudu kogemuse jagamise. Kui õpetamise mõte tekitab Sinus põnevust, siis uuri ka Tagasi kooli programmi, et külalisõpetajana inspireerida noori.

Ajutrust (mastermind) – grupp inimesi, kel on ühine eesmärk, kohtub regulaarselt, et teineteist innustada edasi liikuma. Jagatakse enda eesmärke, progressi ja avastusi. Ollakse teineteisele mentoriks.

Tagurpidi mentorlus – noorem põlvkond (20+) juhendab vanemat põlvkonda (50+) uue tehnoloogia ja eluviisi alal.

Mõni nendest näidetest ei pruugi olla mentorlus oma klassikalises tähenduses. Oluline on leida enda jaoks loomulik moodus, mille kaudu juhendatava arengut toetada. Milline neist Sinu olemusega sobitub?

Millest rääkida esimesel kohtumisel?

Esimesel pikemaajalisel mentorluskohtumisel tasub adresseerida neid küsimusi:

  1. Kuhu tahab juhendatav mentorluse abil jõuda?
  2. Millal võime öelda, et mentorlus on olnud kasulik ja õnnestunud? (Millist muutust tahetakse luua?)
  3. Mida juhendatav ootab mentorilt? (Millises ulatuses saadaval olemist, millisel moel abistamist?)
  4. Mida mentor ootab juhendatavalt? (Lubadustest kinnipidamine, asjade ära tegemine, initsiatiivikus)
  5. Millised on kummagi eelistatavad suhtlemisvormid?
  6. Kui tihti kohtutakse? (Kas kindla intervalliga või võtab juhendatav ühendust, kui tahab mõnda olulist probleemi lahendada või uuemat visiooni arutada?)

Mitmetes mentorprogrammides sõlmitakse mentori ja juhendatava vahel ka kirjalik leping, kus on toodud välja olulisemad kokkulepped. Kirjalik leping võib ergutada mõlemat osapoolt tõsisemalt mentorsuhtesse panustama.

Kuidas struktureerida mentorluskohtumist?

Pikemaajalises mentorsuhtes võib kujundada kindla struktuuri, milles vestlust läbid. Näiteks:

  1. Mis on vahepeal uudist? Mis on hästi läinud?
  2. Millele tahad täna keskenduda?
  3. Vestlus probleemi määratlemiseks ja võimaluste genereerimiseks (näiteks GROW või WOOP meetodi abil).
  4. Mida kavatsed nüüd ära teha?

GROW meetod on coachingu tehnika, mille abil luuakse selgust juhendatava eesmärkides ja sammudes, mida tuleb teha soovitud eesmärgi saavutamiseks.

  1. Goal (eesmärk) – Mida Sa päriselt tahad?
  2. Reality (reaalsus) – Mida oled juba proovinud?
  3. Opportunities (võimalused) – Mida saaksid teha?
  4. Will (tahe, esimene samm) – Mida kavatsed esimese sammuna ette võtta?

WOOP on eesmärkide läbi mõtlemise raamistik, mis lisaks positiivsele unistamisele adresseerib seda, kuidas tullakse toime võimalike takistustega:

  1. Wish (soov) – Mida tahad kogeda? (Miski, mis on erutav, väljakutsuv ja samas realiseeritav.)
  2. Outcome (tulemus) – Mis on parim, mis saab juhtuda? Kuidas tunned, kui see on saavutatud?
  3. Obstacle (takistused) – Millised harjumused, uskumused või probleemid võivad takistada selle eesmärgi saavutamist?
  4. Plan (plaan) – Mida kavatsed teha, et takistust ületada? (Kui ____ , siis ma ____ .)

4V vestlus on inspireeritud GROW mudeli raamistikust, ent olen seda kohandanud ja mugandanud eesti keelde:

  1. Visioon – Millise uue peatüki tahad enda eluraamatusse kirjutada?
  2. Väljakutse – Mis hoiab Sind tagasi ja mida vajad, et minna edasi?
  3. Võimalus – Mis on Sinu viis soovitud muutuse loomiseks?
  4. Võta ette – Millega protsessid käima tõmbad?

Juhin tähelepanu, et GROW, WOOP või 4V vestluse raamistiku kasutamise faasis on mentor eelkõige küsija rollis ja juhendatav mõtleja-vastaja rollis. Selles etapis on hea kui mentor jagab enda arvamust eelkõige siis, kui juhendatav seda palub või kui mentor näeb ohtu juhendatava valitud suunas. See on vajalik eelkõige selleks, et juhendatav tuleks ise lahenduste peale ning ise otsustaks, millised sammud ellu viia. Kes valib ja otsustab, see ka vastutab.

Kuidas anda edasi enda kogemust?

Lugude vestmine on üks võimsamatest instrumentidest, mille abil enda kogemust teistega jagada. Inimesed armastavad häid lugusid, sest see haarab nende kujutlusvõime ja viib nad mõttes Sinu kogetud olukorda.

Hea lugu on emotsionaalne, tähendusrikas ja õpetlik.

Hea õpetliku loo elemendid:

  1. Loo esialgne kujutluspilt – kes on peategelased ja milline on olukord?
  2. Konflikt – kirjelda tekkinud probleemi ning selle tagajärgi.
  3. Lahendus – jutusta, kuidas lahendusideele tuldi ning kuidas see ellu viidi.
  4. Muutus peategelases – kuidas see keeruline olukord muutis peategelast?
  5. Võtmesõnum – mida nüüd teisiti tehakse? Võtmesõnumi väljatoomise asemel võid küsida ka juhendatavalt, mis tema meelest oli selle loo õppetund.

Hea on teha nimistu keerulistest olukordadest, mida oled enda elus kogenud ning mõtestada need kogemused:

  • Mis läks hästi?
  • Mis oli keeruline ja andis “huvitava” tulemuse?
  • Mida ma sellest õppisin?
  • Kuidas see kogemus võiks aidata teisi?

Iga kord kui järgmisele juhendatavale lugu räägid, tunnetad ära, mida järgmistel kordadel välja jätta ja kuhu värvikust juurde panna, et lugu oleks parajalt haarav ja mõte tuleks ilusti välja.

Kuidas aidata kaasa sellele, et juhendatav päriselt enda plaanitud sammud ära teeks?

Mentorluskohtumine on mõnus ja lahkudes on tuju hea, aga koju jõudes avastab juhendatav, et suurejoonelise plaani elluviimisel on palju takistusi, millest jagu ei saa?

Olulised eeldused, et asjad saaksid ka tehtud:

  1. Juhendataval on selge arusaam, mida ja kuidas tuleb teha.
  2. Juhendatav tahab seda sammu teha ja ta teab, miks see on hea.
  3. Juhendataval on saadaval vajalikud vahendid (aeg, kontaktid, töövahendid).
  4. Juhendatava harjumused toetavad eesmärgi saavutamist.

Kuidas saada väga heaks esinejaks? Harjuta, praktiseeri, treeni. Arengueesmärkide saavutamiseks on vaja luua harjumusi, mis aitavad järjepidevalt treenida end paremaks.

4 nõuannet uute harjumuste juurutamiseks:

Anna konkreetne lubadus – millal ja mida kavatsed teha? Eesmärgi konkreetne sõnastus ja üles kirjutamine suurendab selle järgimise tõenäosust.

Alusta väikestest sammudest – eesmärk võib olla maratoni läbimine, ent alustuseks tuleks kasvõi mõnigi kilomeeter joosta. Aja jooksul vastavalt enda võimetele samm-sammult suurendada väljakutset.

Säti päästikud, mis toimivad meelespeana – näiteks kindel aeg, koht, eelnev sündmus, emotsionaalne seisund või inimesega kohtumine võib olla päästik, mis tuletab meelde soovitud käitumismustri. Näiteks iga hommik pärast dushi all käimist võimlen.

Pane nurgakivi harjumused paika – kui magame korralikult või teeme korralikult trenni, siis mõjutab see ka meie ülejäänud päeva sooritust. Mis on need olulised tegevused, mille korras hoidmine võimaldab produktiivselt töötada?

Üks hea küsimus, mida juhendatavalt küsida, kui tal on jäänud lubatud asjad tegemata:

“Saan ma Sind kuidagi aidata, et see asi saaks tehtud?” Tihti sellest meeldetuletusest piisab, et juhendatav võtab ja teeb asja ära.

Kuidas anda konstruktiivset tagasisidet?

Tagasiside käib soorituse kohta, mitte inimese kohta. Sooritust saame edaspidiselt muuta, inimese olemust on keerulisem muuta. Konstruktiivset tagasisidet on mõtet anda vaid siis, kui tagasiside saaja saab midagi muuta.

Üks moodus tagasiside andmiseks on sellises vormis:

  1. Faktid – mida nägid, mis kindlalt juhtus?
  2. Tunne – kuidas tundsid end? Kas see Sinu meelest pigem aitas eesmärgile kaasa või hoidis tagasi eesmärgi saavutamisel?
  3. Ettepanek – kuidas soovitaksid samasuguses olukorras edaspidiselt teistmoodi käituda?

Hea kui juhendatav võtab tagasiside saamise protsessi kokku lausega “Aitäh tagasiside eest”, see tuletab meelde, et tegu on mentori perspektiiviga ning juhendatav peab ise tegema järeldused, kuidas seda infot kasutab.

Kuidas mentorina alustada?

Alustada võib sellest, et olla kasvõi mentoriks enda sõpradele ja kolleegidele. Praktiseeri siin artiklis toodud põhimõtteid ja vestlusi selleks, et aidata juba praegustel tuttavatel enda arenguteekonnal edasi liikuda. Kui oled enda organisatsioonis juhi rollis, siis saad seda praktiseerida enda meeskonnaliikmetega.

Üldjuhul pöördutakse mentori poole palvega, et ta tuleks juhendajaks. See eeldab, et otsija tunneb Sind juba. Selleks, et jõuda inimesteni, kes on väljaspool Sinu kontaktvõrgustikku, tasub ise initsiatiivi üles näidata ja osaleda mõnes programmis. Hoia silm peal arenguprogrammidel, kodanikeühendustel, koolide algatustel ja sündmustel, kus otsitakse mentoreid ning sobivuse korral kandideeri mentorina programmi.

Iga inimene, kellega kohtud, on võimalus koos kasvamiseks. Head elu olulistest asjadest rääkimist. Häid kohtumisi.

PS! Kui Sul on sõber või tuttav, kelles näed head mentori potentsiaali, siis palun saada talle see artikkel. Julgusta teda jätkama enda teekonda inspireeriva eeskujuna.

0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga