Ühel päeval leidsin oma postkastist sellise loo G. H. Reaviselt:
Ükskord ammustel aegadel otsustasid loomad, et peab tegema midagi “suurt”, et lahendada uue maailma probleeme. Nad rajasid kooli.
Õppekavasse kirjutati järgmised ained: jooksmine, ronimine, ujumine ja lendamine. Koolikorralduse ja -juhtimise lihtsustamiseks otsustati, et õpilased peavad läbima kõik ained.

Part oli ujumises väga hea - isegi parem kui õpetaja. Lendamises sai ta aga “3″ ja jooksmises koguni “2″ - ta jäeti peale tunde. Part puudus ka ujumistundidest, et jooksmist harjutada - see läks tal järjest paremini, aga varsti kulusid ta ujulestad läbi ja ta sai ujumises “3″. Aga noh, kolm on ju koolipoisi hinne ja keegi eriti selle pärast ei muretsenud peale pardi enda.

Jänes oli klassi parim jooksja, kuid ta sai närvišoki, kui ujumisõpetaja teda vette sundis.

Orav oli ronimises parim, aga lendamine talle ei meeldinud.

Lendamisõpetaja ei olnud nõus sellega, et ta lendaks puu otsast alla, vaid sundis teda maast startima. See tekitas oravale palju meelehärmi, lisaks tekkisid tal ülepingutusest krambid ja ta sai ronimises “3″ ja jooksmises koguni “2″.

Kägu oli klassi murelaps ja teda distsiplineeriti rangelt. Ronimise tunnis jõudis ta kõigist enne puu otsa, kuid sai ikkagi “2″, sest ta ei kasutanud õpetaja ette kirjutatud võtteid. Ta oli aktiivne klassivälises tegevuses ja lauluringis, kuid poole aasta pealt pidi ta kooli distsipliinirikkumiste tõttu pooleli jätma.

Klassi parima õpilase tiitli (keskmise hinde alusel) sai nastik, kes ujus kõige paremini ja oskas natuke ka ronida, joosta ja lennata.

Rebased oma lapsi kooli ei pannud ega olnud ka nõus metsaelanikele kehtestatud koolimaksuga, sest õppekavasse ei lisatud uru kaevamist. Nad palkasid oma lastele eraõpetaja ja hiljem lõid koos siilide ja mäkradega konkureeriva erakooli.

G. H. Reavis

  • Mis on selle loo sõnum?
  • Meenuta enda kooliaega - millised tegurid mõjutasid Sinu edu õppimises?
  • Milles Sina kooliajal parim olid?