Kristjan Otsmann: Ole ise (Elu looming podcast)

Kristjan Otsmann on isa, qigongi harjutaja, mootorrattur, viljandlane ja enesejuhtimise ning projektijuhtimise koolitaja. Selles vestluses uurin Kristjanilt, kuidas luua elu, mis on hästi elatud.

Möödunud sajandi lõpus oli Kristjan Postimehes peatoimetaja asetäitja, kus tema tööpäevad olid väga pikad ja pingelised. Soov teha asju targemini viis ta David Alleni “Getting things done” raamatuni. Proovis. Toimis. Proovis veel mõningaid meetodeid ja suutis muuta enda tööpäevad efektiivsemaks. Varsti avastas end nõu andmas ka teistele ning sealt edasi liikus teekond koolitaja rolli.

Kristjan püüab olla nagu Fred Jüssi, kes ei jää kinni eesmärkidesse ja põhimõtetesse, vaid tunnetab enda sihti või suunda. Teda innustab tegutsema mõte, et kui ta saab tekitada inimestes mõtteid, mis aitavad neid neile olulisi asju paremini ära teha, siis see on suur asi.

Mitme lapse isana maksimeerib Kristjan eraelulist aega – mida rohkem, seda uhkem. Töö ja eraelu vahel piiri hoidmine aitab hoida asju korras. Ta tunnistab, et armastab väga enda tööd ja kui puuduks selge piir töö ja eraelu vahel, siis võtaksid üle tõsised töönarkomaanlikud kalduvused.

Eriti oluline on olla enda laste jaoks olemas esimestel aastatel, sest sel perioodil luuakse baasturvalisus. Mida rohkem oleme enda laste juures, seda turvalisem on nende keskkond.

Viimased aastad on Kristjan töötanud 4 päeva nädalas. See tähendab, et tööaega tuleb nutikamalt kasutada ja osa “kena oleks” asju ära jätta. Kuna tegevustel on kalduvus täita neile ettenähtud aeg ja seda ületada, siis aitab piiride sättimine ohjata enda ajakasutust.

Suurem osa ajajuhtimise koolitustel osalejatest käivad auditit tegemas – vaatavad eemalt peale, kuidas asjad töötavad ning “tuunivad” enda praktikaid. Mõned otsivad ühte imevahendit, mis lahendaks kõik probleemid, ent pigem saab leida 1-2 konkreetset tööriista, mida praktiseerida.

Vanemas eas otsitakse ka rohkem moodusi, kuidas enda elu mõtestada. Neid osalejaid võib kõnetada Viktor Frankl´i logoteraapia, kus küsitakse endalt 3 küsimust:

  1. Kuidas Sa veedaksid eesootava päeva, kui Sul poleks mitte ühtegi kohustust?
  2. Mida kavatsed kasvõi natuke nautida eesoleval päeval?
  3. Mis Su elu mõte on täna – miks Sa oled täna?

Elu mõte on dünaamiline, see muutub ajas.

Kuidas aga distsiplineerida end tegema neid asju, mida on vaja teha? On inimesi, kellele distsipliin ei sobigi. Kõige olulisem on tabada ära, milline on Sinu töövahend, mis toimib. Oluline märksõna on pidev parendus – pidevalt muutuda natuke paremaks.

Kristjani jaoks töötab hästi pomodoro tehnika – taimer 25 minutiks tööle ja keskendunult konkreetset ülesannet tegema. Midagi muud vahele ei võta. Kui 25 minutit on täis, võtab pausi ja pärast seda võtad järgmise pomodoro tsükli. Pärast 4 tsüklit võtab pikema pausi.

Veel mõned põhimõtted, mis toimivad Kristjani enda jaoks hästi:

  • Olulised asjad esimesena.
  • Hommikuti nupukam.
  • Mõttekaardilik mõtlemine ja visualiseerimine ning kritseldamine.
  • Mida aeg edasi, seda vähem vidinaid.
  • Qigongi praktikad tervise hoidmise jaoks.

Kui tahad vähendada aega raiskavaid tegevusi (näiteks Facebooki scrollimine), siis aitab see, kui leiad head asendustegevused ja täidad vajalikud eeldused. Näiteks pooleli olev põnev raamat käepärast.

Mõnikord tasub leida aega, et molutada sihipäraselt. Teha aktiivselt mitte midagi. Olla omaette.

Täiskasvanud inimene tegutseb kahel juhul:
A) Kui on väga valus
B) Kui on mingi asi, mida ta väga ihaldab
Need hoovastikud aitavad innustada end tegutsema.

Kristjan leiab, et eraellu paigutatud aeg, enda arendamisse paigutatud aeg ja puhkamisse paigutatud aeg on head investeeringud. Lisaks on hea investeering tutvused ja kontaktid erinevate inimestega.

Suur sõnum: Ole ise.

  • Olla ise, mitte ei kopeeriks.
  • Olla selle juures iseseisev, oleks oma seisukoht. Julgus, tahe ja soov seista enda huvide eest.
  • Aktsepteerida, et teised on ka ise. Isegi siis, kui nende arvamus meile ei pruugi meeldida.

Kreeka keeles on aja kohta 2 väljendit:
Kronos, mida saame mõõta
Kairos, tajutav aeg

Kuidas tajuda veedetud aega oluliselt sisukana ja nauditavana?

Lisalugemist:

Arutelu:
0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.