Harald Lepisk: Inspiratsioon õppimiseks (Õpime koos taskuhääling)

Sel korral olen külas haridusteemalises taskuhäälingu saates “Õpime koos“, mida veavad klassiõpetajad Karin Tõevere ja Signe Varendi. Jagan enda nägemust sellest, kuidas targemini koolielus õppimist korraldada, enda kutsumust avastada ning endas ettevõtlikku vaimu vormida. Kui Sulle läheb korda haridusvaldkonna käekäik, siis kuula ikka.

Mõned mõtete nopped salvestusest:

Algajana uues valdkonnas vajame positiivset tagasisidet ja kinnitust, et see ongi meie valdkond. Paraku hakkame seda ehedal kujul saama alles siis, kui oleme saavutanud teatud meisterlikkuse taseme. Vaja on püsivust ja pühendumust, et ületada algaja vaakum.

Õppijad tahavad personaliseeritud õpikogemust. Interneti kasutuse saame personaliseerida, aga kuidas koolis õpe võiks olla kohandatud igale õpilasele?

Info pärast ei pea me enam kokku tulema. Kui toome kooli inimesed kokku, siis on vaja pakkuda midagi, mida üksi kodus olles ei saa kogeda. Õpilased tahavad rohkem suhelda ja arutleda.

Mis jääb üldse koolist meelde? Kas õppimises on mind ennast õpilasena sees? Mida mina õpetajana sel aastal uut õppisin?

Üks võimsamatest õpetajatest on see, kes suudab äratada õpilases uudishimu teemat ise edasi uurima. Ehk tunni eesmärk pole mitte niivõrd informeerida, vaid inspireerida.

Kui õpilane pole antud ainest üldse huvitatud, siis mis oleks see miinimum, mida tal kindlasti tasub siiski ära õppida?

Kui tunnikontrollide eesmärk on anda õpilasele tagasisidet, siis kas poleks mitte efektiivsem teha tunnikontrollid online keskkonnas, kus tarkvara annaks reaalajas tagasisidet, mis on tegelikult õige vastus ja miks?

Kas õpetajana oled tõeline enda valdkonna fänn?

Motiveerimisel annad põhjused, miks midagi peaks tegema. Inspireerides lood teises tunde, et ta tahab seda teha. Lugude jutustamine on üks meetod inspireerimiseks.

Too video vahendusel enda valdkonna kõige inspireerivamad õpetajad klassiruumi. Näiteks hästi produtseeritud National Geographicu saated “Cosmos”, “The science of stupid” või “Braingames”.

Õpetajana ei pea meie olema tähelepanu keskpunktis, vaid võimalusel tuua õpilasi tähelepanu keskpunkti.

Internet demokratiseerib õppimist – see võimaldab kõigile ligipääsu infole. Nutitelefon annab meile vahendid ja ligipääsu, millest meie esivanemad suutsid vaid unistada.

“Kuidas leida vastus igale küsimusele?” – oskus googeldada ja leida enda probleemidele lahendusi. Aga kuidas eristada tõest infot?

Tühi sotsiaalmeedia tarbimine on nagu kasutada enda kätt, millega võid luua maale ja skulptuure, lihtsalt selleks, et sügada enda selga. Ühel päeval satud seltskonda, kus avastad, mida kõige Sinuealised noored on juba interneti vahendusel õppinud. Rända mõttes tulevikku ja küsi, kui 10 aastat vanem Sina ise näeks, millega praegu tegeled, siis kas ta kiidaks selle heaks?

Kas see, mis ma praegu teen on kulu või investeering? Mis tingimustel on see investeering?

Kas elu on liiga heaks läinud? Kas noorem põlvkond on hedonistlikum?

Vabatahtliku tegevuse kaudu puutud kokku teiste inimestega, kes on valmis panustama enamat. See loob ka kõrgema standardi iseenda jaoks, sest võrdlusbaas on kõrgem.

Klassis kipuvad inimesed võtma endale rolle ja nende järgi käituma. Kui ehedad on need rollid? Kas nende rollide kaudu avaldub igaühe parim olemus?

Keelamise asemel kutsuda inimesi kasutama enda energiat paremal moel.

Parim huvijuht pole mitte see, kes korraldab ise palju üritusi, vaid see, kelle noored korraldavad palju tegevusi.

Kas noor on looja või tarbija? Kuidas viljeleda noores looja mõtteviisi, et ise luua ja teha asju?

Kuidas treenida noores oskust muutustega kohaneda?

Kus on probleemid, seal ettevõtja näeb võimalust. Head võimaluste märkamist.

Viited:

Arutelu:
0 replies

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.