Ideed ettevõtliku kooli inspiratsiooniseminaridelt

Valik ideid, mida on pakkunud õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja partnerid selleks, et kooli vägevamaks arengukeskkonnaks muuta.

Siit leiad Väätsa Põhikooli, Paide Ühisgümnaasiumi, Koeru Keskkooli, Türi Ühisgümnaasiumi, Järva-Jaani Gümnaasiumi, Väike-Maarja Gümnaasiumi, Paide Gümnaasiumi, Retla-Kabala Kooli, Albu Põhikooli, Ambla Kooli ja Laupa Põhikooli seminaridel osalejate mõtted.


Algatused, mida noored saavad ise teha, et kooli huvitavamaks muuta

Õppemängude ja rakenduste loomine – õpilaste poolt loodud rakendused, mis aitavad paremini mõista keerulisi ideid.

Energiapausid vahetundidel – õpilased viivad vahetunni ajal läbi mänge ja sportlikke tegevusi.

“Õpeta, mida oskad” – eraldi päevad, kus iga noor saab teistele õpetada midagi, milles ta hea on. Seejuures harjutada tunnikava välja töötamist, enda tunni turundamist, et teised tahaksid selles osaleda ning õpitoa läbiviimist.

Huviringide eestvedamine – õpilased ise algatavad ja viivad läbi nende jaoks põnevate valdkondade huviringe. Kui huviringide juhendajate jaoks on rahalisi vahendeid, siis võib korraldada konkursi, kus noored saavad huviringi juhendajaks kandideerida (CV, nägemus huviringi kavast, tööintervjuu).

Heategevus-algatused – positiived algatused vanadekodu, lastekodu, turvakodu või muu hoolitsust vajava asutuse inimeste hüvanguks.

Õpiabi grupid – vastastikune abi ja juhendamine aine mõistmisel.

Õpilasmentor – vanema klassi õpilane on mentoriks noorema klassi õpilasele.

Õpilasfirma või minifirma kogemus – teha enda õpilasfirma.

Õpilaste korraldatud laadad – valmistada toitu või muud vajalikku, mida müüa kodukandi suurematel sündmustel.

Huvitegevusprojektide ja huviringide läbiviimine – omaloomingu esitlemine, kooliteater, improteatri ring, muusikal, aruteluõhtud, kooliraadio, koolibänd…

Ideekonkurss ürituste korraldamiseks – klassid saavad esitada enda nägemuse jõulupeo või muude sündmuste korraldamiseks ja parim meeskond saab sündmuse ellu viia.

Arendusideede mõttetalgud – koos mõelda ja pakkuda ideid, kuidas kooli paremaks muuta. Õpetajaga mõelda, kuidas aine õppimist huvitavamaks muuta. Pakkuda ise näiteid ja ideid, mida võiks tunnis teha.

Arendusprojektide kirjutamine ja juhtimine – uute algatuste ja vahendite jaoks rahastustaotluste kirjutamine ja projektijuhtimine (juhendaja toel). Näiteks Nopi Üles programmis saavad noored taodelda kuni 2000€ rahastust omaalgatusideede elluviimiseks.

Kas õpetaja ka midagi uut õppis? – Küsida õpetajalt, mida tema on aasta vältel õpilastelt õppinud.

Osaluskohviku või mõttetalgute korraldamine – sündmused, kus osalejad saavad arutleda, kuidas enda kooli ja kogukonda paremaks muuta.

Muuta kohalikku elukeskkonda paremaks – nt. meisterdada puhkeraja äärde pingid või renoveerida ja värvida kooli mööblit või klassiruume.

Do it Yourself (DIY) – käepäraste vahenditega õppevahendite loomine. Näiteks muusikaõpetaja jaoks muusikainstrumentide meisterdamine.

Kooli sotsiaalmeedia sisuloome – kooli Facebooki grupi, Youtube kanali, Instagrami ja teiste sotsiaalmeedia kontode jaoks põneva sisu loomine.

Vaata ka: Kireleidja rakendus – algatusideed ja tasuta tööriistad ideede elluviimiseks.

 

Kuidas aidata õpilasel enda kutsumust avastada?

Individuaalne märkamine ja toetamine – märgata igas õpilases tema eriomaseid andeid ja unistusi ning kutsuda teda osalema tegevustes, kus saab enda andeid realiseerida. Äkki isegi ühiselt kaardistada iga õpilase huvid ja arenguambitsioonid? Mõnedes noortekeskustes peetakse eraldi logiraamatut, kuhu märgitakse üles infot noore huvide kohta.

Tunnustada iga õpilast tema eriomaste annete-oskuste poolest – luua keskkond, kus õpilane saab tunda, et vähemalt milleski on ta hea.

Ajurünnakud ja ümarlauad, kus koos noortega arutleda, kuidas kooli paremaks muuta.

Väljasõidud ja ekskursioonid ettevõtetesse ja asutustesse, et näha, kuidas “päris elu” käib.

Töövarjuks olemine – töövarjupäeval enda huvivaldkonna praktiku igapäevatöös osaleda. Võib ka julgustada õpilast ennast valima ettevõtet, mis teda huvitab ning pöörduma selle poole töövarju sooviga. Lisaks töövarjule võib proovida ka tudengivarjuks olemist.

“Minu projekti” reede – igal reedel saab õpilane töötada iseseisvalt mõne enda jaoks huvitava projekti kallal. Õpilane ise määrab enda eesmärgid, analüüsib enda edasiminekut ja õpitut ning projekti valmides esitleb tulemust ja saadud kogemust koolirahvale.

Vaata ka: 10 ideed, mis aitavad enda kutsumust avastada.

 

Kuidas õpetamist efektiivsemaks muuta?

“Miks ma seda õpetan?” – fookuse hoidmine nendel teemadel, mis päriselt aitavad õpilasel elus paremini toime tulla.

Grupitööd ja arutelud – lasta õpilastel meeskonnatöö kaudu probleemidele lahendusi leida.

Tublimad õpilased teisi juhendama – usinamad õpilased aitavad tunnis järele neid, kel on raskusi materjali mõistmisega.

Aine ressursikeskkond – veebileht, kuhu kogud enda aine lisamaterjale. Näiteks videod, mida õpilane saab pärast vaadata, kui mõnest asjast tunnis aru ei saanud.

Tagurpidi klassiruum – kodus tutvuvad õpilased teoreetiliste materjalidega ja klassiruumis lahendatakse koos ülesandeid ja arutletakse tekkinud küsimuste üle.

Aineülesed õppepäevad – 45-minutiliste tundide asemel üks terviklik päev, kus keskendutakse ühele loovprojektile.

Õppevideote loomine – paluda õpilastel luua lühikesi ja põnevaid aine-põhiseid õppevideoid, mida saab kasutada järgmiste klasside tundide huvitavamaks muutmisel. Näiteks Kae kooli keskkonnast leiab mitmeid videoõpetusi matemaatika paremaks mõistmiseks. Khan Academy Youtube keskkonnas on rohkelt ingliskeelseid videoõpetusi erinevates ainetes.

Ainevaldkonna praktik tundi – kaasata tunni läbiviijana lapsevanem, kes on töötab õppeainega seonduval erialal.

Tuua praktik video vahendusel tundi – teha videokõne eriala praktikule, kes oskab vastata õpilastel tekkinud küsimustele. Näidata lühivideoid konverentsi esitlustest või telesaadetest, et õpetada mingit osa ainest. Näiteks TED.com lehel on paljude maailmatasemel ekspertide konverentsikõnede videod. Vaata ka Tagasi Kooli programmi algatust “E-külalistund”, kus erinevate valdkondade tegijad jagavad video vahendusel enda igapäevatöö telgitaguseid.

Õppematerjalide jagamine ja ristkasutus – jagada enda ainematerjale teiste koolide aineõpetajatega. Näiteks Õpiveeb on üks keskkond, kus erinevate koolide õpetajad saavad omavahel jagada õppematerjale ja teste. Ka Taskutark on loonud õppematerjalide ja testide varamu, mida saab ka nutitelefonis kasutada.

Inspiratsiooni erialagruppidest – leida üles need grupid või kogukonnad, kus Sinu aine õpetajad üle maailma jagavad enda materjale ja  nippe. Püsida värske ja “laenata” teiste õpetajate ideid, et tundi põnevamaks muuta.

Tellida sisse aktiivõppetegevused, mida ise ei oska läbi viia või mille vahendite soetamine oleks liiga kulukas. Näiteks ettevõtlusküla simulatsioonide läbiviimine. Lisaks on mitmed kõrgkoolid huvitatud sellest, et tekitada õpilastes huvi nende poolt pakutavate erialade järele. Tõenäoliselt on valmis need kõrgkoolid saatma enda tudengeid, kes saavad noortele viia läbi põnevaid tunde. Näiteks Elus Teadus.

Kontrolltööde asendamine võistlustega – testide tegemise asemel teha võistlusi, kus meeskondades tuleb praktiliste ülesannete lahendamiseks rakendada teoorias õpitud teadmisi. Näiteks lihtsustatud variant Rakett 69-st, kus tuleb lahendada väljakutseid. Kui spetsiaalseid vahendeid on raske hankida,  siis Kahoot programmi abil saab teha interaktiivseid õppimismänge, mida õpilased saavad lahendada enda nutiseadmes.

Info otsimise oskus – treenida õpilasi Google võimalusi valdama, et nad suudaksid iseseisvalt küsimustele vastuseid leida. Siin on mõned nipid, kuidas osavamalt Google otsingut kasutada. Lisaks uurimustöö tegemise nippide infograafik.

Vaata ka: õpimeetodid, mille abil õppimist huvitavaks ja kaasavaks teha.

 

Algatusi  õppimise mitmekesistamiseks

Mis on karu kõhus?” – uurimine, kuidas erinevad asjad töötavad ja mise nende sees on. Võib kaardistada kõik objektid ja asutused, mida oleks huvitav lahti harutada ning määratleda, millise õppeaine kavaga võiks seda siduda.

Elukool – praktiliste oskuste õppimise päev (Kuidas rahaasju majandada, aega planeerida, võõrastega suhelda…).

Ühissündmused teiste koolidega – ühised võistlused, väljasõidud ja kohtumised teiste (riikide) koolide noortega, et soodustada suhtlemisoskuste ja julguse kujunemist.

Konkursid – ettevõtlusideede konkurss, leiutamiskonkurss…

 

Ideed mõnusa keskkonna loomiseks

Tänupuu – riputada üles tänuehted, kus on märgitud üles inimene, kes on kooli arengusse panustatud ning kirjeldus, mida head ta tegi.

Tunnustamine – tunnustada tublimaid ja tunnustada ka neid, kes on hiljuti teinud märkimisväärse arenguhüppe ehk tunnustada progressi.

 

Värsket perspektiivi õpetajale

Õpetaja vahetus – mõneks nädalaks teise kooli õpetama või vähemalt teise kooli õpetaja tööd vaatlema.

Laadimisaasta – tasustatud aastane vaba aeg puhkamiseks, keskkonnavahetuseks ja uute programmide väljatöötamiseks.

Omavaheline kogemuste jagamine – mitteformaalne omavaheline suhtlemine, mille käigus jagatakse, mida uut on vahepeal avastatud ja proovitud. Millistes kogukondades või Facebooki gruppides võib leiduda põnevaid ideid, kuidas Sinu aine tarkusi meeldejäävalt edasi anda?

Õpilastelt tagasiside küsimine – kaasata õpilased aine põnevamaks muutmisel, ärgitades neid jagama, kuidas nad tahaksid seda ainet õppida.

 

Töötoas kasutatud ideede lõuendid:

Siit saad printida võimaluste lõuendid, et järgnevatel aastatel oma koolis jätkuseminare korraldada ja kaasata õpilasi, õpetajaid, lapsevanemaid ja teisi partnereid arutellu:

Õpilaste lõuend

Õpetajate ja partnerite lõuend